DSCF0461Ükski suurem kirikupüha ei lõpe esimese päevaga – nagu jõulude puhul tähistatakse ka lihavõtteid terve oktaavijagu päevi – see tähendab kaheksa päeva. Täna on seega Lihavõttepühade viimane päev. (Jõulusid on olnud kombeks tähistada ka 12 päeva – nagu tuntud jõululaulus.)

Aga tänasel päeval on kaks nime veel – dominica in albis depositis ja Quasimodo pühapäev. Esimene tähistab vana kommet, mille kohaselt alles täna panid Paasaöö Missal ristitud kõrvale oma valged ristimisrüüd. Otsetõlkes tähendabki see valgete rüüde kõrvalepanemise pühapäeva. Teine aga tuleb tänase Missa alguse antifooni kahest esimesest sõnast…

Quasi modo geniti infantes, rationabile, sine dolo lac concupiscite ut in eo crescatis in salutem si gustatis quoniam dulcis Dominus.

Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole, kui te olete tunda saanud, et Issand on helde.

I Peetruse 2:2-3

… ja tõesti-tõesti, on vaderiks kõigile tuntud Quasimodole Victor Hugo romaanist, kes sai nime päeva järgi, mil ta pärast Missat kirikusse maha jäeti. Otsetõlkes “nagu inimene”.

Tõttöelda olen ma Lihavõtteoktaavi tähistamisega olnud pisut hädas – vähe sellest, et juba pühade teine päev on meil ametlikult tööpäev (meie peres küll õnneks ei olnud), ma pole suutnud leida ka eriti just nende pühadega seotud kombeid. Nagu eelmises postituses mainisin, on Lihavõtte esmaspäeval kombeks käia külas. Võibolla laiendada seda kommet siis kogu oktaavile, püüdes külastada kõiki pere ristivanemaid ja ristilapsi? Samuti peaks välja mõtlema mingid iseloomulikud toidud, millega see nädal eriliseks teha… Võib ka muidugi terve nädala pashat süüa, aga meie laiendatud peres sattus sel aastal kuidagi nii, et kõik ühtäkki taipasid, et alati on suur ülejääk ja tegid seda vähem kui tavaliselt. Tulemuseks see, et esmaspäevaks oli kõik otsas.

Ühte toitu siiski katsetasin, kuna meil oli reedel majas värskeima pereliikme esimene pisike sünnipäev – pildil olevaid lihavõtteküpsiseid. Mul olid suured ootused – inglise retsept ja head asjad sees ja üks mu lemmikuid suuri ilusaid kokaraamatuid ja nii edasi – aga täpselt retsepti järgi poleks midagi välja tulnud ja tuunideski tulid natuke käkid. Maitse üle ei kurtnud muidugi keegi ja tänaseks on nad otsas, aga korrata pole siin midagi.

Täna sõime pühapäeva ja Lihavõtte viimase päeva puhul hoopis enne Pisitita sündi sügavkülma tehtud kirjut kassi. Oleks ju võinud mingit valget värvi kooki või magustoitu teha, aga perenaine pole meil täie tervise juures ja seetõttu lepime kõik vähese(ma)ga. Aga see-eest käis Tita vannis ja sai pühapäeva puhul selga imikule nii ebapraktilise riideeseme – kleidi!

Advertisements