DSC_0144Möödunud laupäeval sai meie pere pisimast liikmest ka ristiinimene ja Kiriku liige. Minu tervis sai nädala lõpus ootamatu tagasilöögi, mistõttu oli hommikupoolikul veel ebaselge, kas ema ka ristsetel saab viibida. Pärastlõunaks aga sain ikka jalule ja lõpuks ei uskunud ilmselt keegi, et ma haige olen. Ma ei tea, oli see siis ärevusest tingitud adrenaliin (perfektsionistina lähen ikka enne pikalt planeeritud tähtsaid sündmusi ärevile) või mis, aga pärast seda enam palavikku ei tõusnud ka. Tõsi küll, pea käis kogu peo aja ringi ja torti tõstes tundsin, et koordinatsioon on, nagu oleks kergelt švipsis.

Isa Pedro polnud varem traditsioonilises riituses ristimist pühitsenud ja oli algul pisut ettevaatlik, aga kui Abikaasa ütles, et tekst on olemas, soostus siiski meie soovile vastu tulema. Meie teda veel väga hästi ei tunne, aga möödunudlaupäevane ettevalmistus oli küll laitmatu – tseremoonia läks ladusalt, konarusteta, isa Pedro ise oli pühendunud, põhjalik  ja enesekindel. Imeilus! Enne ristimist pühitses käärkambris ristimisvee, Abikaasa ministreeris. Lahtisest uksest paistis nende tegevusele imetore vaade, paraku polnud mul muud käepärast kui telefon ja korralikku pilti ei saanud. Aga kuuldavasti loeti terve pühakute litaania.

Ladina keelega on isa Pedrol sellised lood, et kui Abikaasa ja lapsukese Ristiisa temaga kohtumas ja riitusega tutvumas käisid, vuristanud ta ka vahetekste ladusas ladina keeles, kuni mõistis, et ilmikud tast maha jäävad. Siis läinud inglise keele peale üle. Hoiame hinge kinni, et ta võiks olla meile suureks õnnistuseks.

DSCF0502Tita sai lõpuks selga minu “elutöö”, ristimiskleidi, mille talve keskel valmis sain. Praegu vaatan seda ja mõtlen, kes selle tegi:) Või siis, et ei tea, kas ma midagi nii suurt enam kunagi oma kätega valmis teen. Sellega on umbes nagu ikooniga, mille möödunudsuvisel kursusel kirjutasin – selline zen-konseptsioon, et minu läbi tehti. Kunagi ehk jõuan sellest pikemalt kirjutada, hetkel laenan meistri Nikita Andrejevi sõnu: “Igaühel meist on natuke silma ja palju usku”. Loomulikult pole tervest üritusest ühtki pilti, kus kleiti korralikult näha oleks. Maadlesin-žongleerisin siis paar päeva hiljem natuke lastega ja katsusin ikka jäädvustada. Teksti sees on pilt muidugi kangesti pisike, aga kui peale vajutada, peaks suurelt avanema. Lõng on beebialpaka ja siidi segu, vardad olid number 2.5 ja kudusin 4 kuud. Uskumatu ja udupeen! Annaks Jumal vähemalt sada aastat selles kleidis ristitud lapsi, lapselapsi ja lapselapselapsi!

Ad majorem Dei gloriam!

Advertisements