Little-OratoryRaamat: „Little Oratory. A Beginners Guide to Praying in the Home“

Autorid: Leila Marie Lawler, David Clayton (ka illustratsioonid), Deirdre M. Folley (illustratsioonid)

Temaatika: kodukirik, kodukujundus, kristlus

Üks mõte: „The recognition of beauty moves us to love what we see. We are drawn to it and then beyond to its source, God. To be educated in beauty from an early age – with that education of love that home offers – tends to incline us to serve God and our fellow man with love.“

Võiks ju arvata, et minu igapäevane blogilugemine on üks suur ajaraisk. Iga natukese aja tagant selleteemaline küsimus mul ka tekib. Kas poleks targem oma ajaga midagi asjalikumat ette võtta? Siis aga leian jälle siit või sealt mingi mõtte või julgustuse või lugemissoovituse või kirjutab blogipidaja ise raamatu, mis minus piisavalt huvi äratab, et see omale soetada ja tundub, et tegelikult tasub seda infot läbi sõeluda küll. Ühe oma iganädalase lugemise autori raamatust olen juba kirjutanud . Täna tuleb juttu veel ühest.

Like Mother Like Daughter (Nagu ema, nõnda tütar) on üks väga väärtuslik blogi. Seda peavad kolme põlvkonna naised – ema, tütred, vanaema– ning selle sisu ulatab igapäevanopetest pildiliste nädalakokkuvõtete  kaudu „Tädi Leila“ (nagu ta ise end nimetab) tarkuseteradeni. Viimased on minu lemmikosa. Leila arusaam lastekasvatusest ja kodukultuurist on kosutavalt lähedane Eestis üldlevinuga – ei mingeid jaburaid ideid või ülehoolitsemist või eksperimentaalsust. Distsipliin, kord, töökasvatus, samas hoolivus ja armastus. Palju on muidugi asju, mis meie jaoks tunduvad enesestmõistetavad, aga väga palju ka mõtlemapanevat ja kasulikku. Kuivõrd naine ise on kasvatanud üles 7 last ja kuivõrd kolm neist on nõus temaga veel blogi tegema, tundub, et ta on ka usaldusväärne nõuannete allikas. Ja muidugi palju ilusaid pilte, nii interjööre kui eksterjööre.

Mõned kuud tagasi avaldas Leila blogis, et ka temal on valmimas raamat, kellegi David Claytoniga kahasse. Kui ta lisaks kirjutas, et raamatu lõpus on kaheksa kõrge kvaliteediga trükis väljarebitavat ikooni, tekitas see igatahes suurt huvi. Raamatu hind oli väga mõistlik ja raamat ise oli Book depository’s saadaval (saatmine alati postikuluta!), seega ei kõhelnud ma hetkegi seda ostmast.

Kui „Little Oratory“ kohale jõudis, tabas mind kohe esimene positiivne üllatus – nii paks raamat! Arvestades hinda ja ameeriklastele sageli omast põgusat teemakäsitlust, ootasin pigem brošüürikest, aga tuli täiesti korralikus mõõdus raamat. Esimesena vaatasin muidugi üle lubatud ikoonid, mis on tõesti piisavalt hea kvaliteediga, et kohe raamida ja kasutusse võtta. Kenad ka, ehkki korra ikoonikursuse läbinuna nägin kohe, et pigem on tegu ikoonimoodi maalidega – traditsiooniliste tehnikate kasutamine paistnuks kohe välja.

Raamat osutus ka oodatust sisukamaks. Ilmselt on mu enese suhtumine kodusesse palvenurka pisut primitiivne ja ma kaldun võtma seda staatilise ilunurgana. Palvenurk aga pole ju niivõrd see, mis seal leidub, vaid see, mida seal tehakse. Rõõmustav oli näha, kui suure osa raamatust pühendasid Lawler ja Clayton selgitamisele, miks üldse peaksime kodus looma korda ja ilu, milleks on meile antud aeg ja (kiriku)kalender, milleks palve ja Pühakiri. Kõike seda sügavalt, aga samas selges ja klaaris, väga arusaadavas ja kergesti loetavas stiilis. Teooriat täiendavad aga üksikasjalikud praktilised ideed. Näiteks: ikoonilaual seisvad tikud pane ilusasse portselantoosi ja selle põhja kleebi tükike süütamispaberit. Kuidas ma ise selle peale ei tulnud, eks?

„Little Oratory“ on väga atraktiivne tervik, tõeliselt suurepärane stardikoht äsja Kirikusse tulnule, kodu loovale noorele abielupaarile või ka vallalisele kristlasele ja üleüldse kõigile, kes soovivad, et nende usk rohkem ka nende kodus väljenduks. Raamatus tehakse väga kena sissejuhatus Kiriku ajakäsitlusse – pühad (ja nende astmed), nädalapävad ja kuud koos vastavate pühendumustega jne. Meelde jääb mõte „Päev on pühitsemise ühik“ – aeg pole meie vaenlane, vaid kingitus, viis mõtiskleda usu üle ja süvendada pühendumust Jumalale. Ajaarvamise ja nii kalendri- kui liturgilise aastaringi eesmärk on reflektsioon, mõttestamine, tunnete ja tunnetuse süvendamine. Ainuüksi selle mõttekäigu nimel tasus raamatut lugeda.

Lisaks väljarebitavatele värvitrükkidele raamatu lõpus on ka raamat ise illustreeritud – fantastiliselt rikastav mõte! Läbivalt ilmestavad teksti Lawleri türtre Deirdre M. Folley pliiatsijoonistused. Leidub nii ikoonide ümberjoonistusi kui pildikesi kodualtaritest ja koduste interjöörielementide kujutisi. Pildid tekitavad tugevat soovi endagi kodu kaunilt korrastada ning paitavad südant ja silma.

Raamatu nõrgim koht on peatükk numeroloogia teemadel – tegelikult võib selle lausa lugemata jätta. Jääb mulje, et teema on autorile väga huvitav, aga tal pole sellest väga sügavat arusaama. Tekst on ülejäänud raamatuga võrreldes raskesti loetav ja lõpuni ei selgu, mida sellega öelda tahetakse. Lisaks puuduvad viited Pühakirjale ja traditsioonilistele tekstidele, mis väidete juures a la „see tähistab seda, see tähistab toda“ tunduvad hädatarvilikud. Lisaks ei oska seisukohta võtta teema ortodokssuse ja olulisuse suhtes – on see lõpuks tähtis, mis numbrid Piiblis korduvad? Ühtlasi on tegu teemaga, millega on lihtne minna äärmustesse – hakata kõikjalt otsima numbrikombinatsioone, uurida „surnuks“ vanade meistrite heli- ja kujutava kunsti teoseid, kaotada täielikult suur pilt ja lugeda välja kes teab, mis seoseid… Tõesõna, ilma selle peatükita jääks parem üldmulje.

Ja peamine viga on muidugi asjaolu, et raamat on inglise keeles! Riputaks või koguduse stendile, et lugege kõik, aga paljud ju ei saa… Aga vähemasti inglise keeles saab kerge vaeva- ja soodsa hinnaga kätte.

Kokkuvõtvalt on „Little Oratory“ väärt raamat ja huvitav projekt, tänu väljarebitavatele ikoonidele omamoodi kõik-ühes stardikomplekt kõigile, kes soovivad usuelu kirikust ka koju kaasa võtta. Soovitan seda ladusalt loetavat imeilusat raaamatut kõhklematult!

Advertisements