suvekollaaž2014.2Milline suvi… Olen sel suvel palju tänutundega mõelnud „hapukurgihooaja“ peale. Küll on hea, et meil on veel midagi loodusest ja aastaringist otseselt tulenevat, mis meie elusid niivõrd haarab, et kõik muu jääb seisma. Usun, et tänavusel suvel oli see kõigi jaoks nii. Mis töö, mis uudised… päike ja heinamaa… Seda traditsioonilist ilu meist paljudel muidugi ei ole, et suviti olekski hoopis teine rütm ja õnnestuks iga kuldne tunnike kinni püüda; ja ega meie peregi suveelu päris nii ei käi, aga lapsed-naised elasid meil sel aastal siin maal küll nagu miškad… Päike, vohav salat, marjad-viljad, kuumus, päike, jõgi, järv, meri, päike, loomad linnud, putukad, päike, reisid, päike, päike, päike. Ühendatud perede vanim laps võttis kokku nii (lõik postituse lõpus).

Meie väikse pere miškaelu muidugi jätkub. Jah, vastu tänast oli öösel juba ainult 3 kraadi, aga seni.. Sageli ei lähe alla 10-11 kraadi, ka öösel mitte. Ja pamplid, õunad, pirnid. Ikka veel on ilusad õhtud, ikka ei pea veel kuigi palju riideid selga panema, sääski ka enam ei ole. Jaksame veel elada rõõmsalt loodusega koos, veel ei ole looduse kiuste. Ehkki jah, mõškad tahaks viimasel ajal kangesti ka meie juurde miškaelule tulla… Ehk saame veel mõned nende sissepääsud sulgeda.

Suve lõpp-sügise algus on meie laiendatud peres selline sünnipäevamaraton, et 2aastase lemmikmäng on praegu sünnipäev, „Sind tervitan“ (eestiaegne sünnipäevalaul, mida Abikaasa peres kombeks on laulda) tuleb esitusele (minu poolt, tema tellimisel) vähemalt kord päevas ja Mana (minupoolne vanaisa) sai reedel täiesti selgesõnalise „Palju õnne sünnipäevaks“.

Püüame väga, et kirikuaasta pereaastale väga varju ei jääks – kõht oli küll kõiksugu kooke täis, aga pisikese koogikese tegin ikka möödunud esmaspäeval Neitsi Maarja sünnipäeva puhul ka (kui teil on pampleid ja te mõtlete, et mida mõttetut taime?!, siis kuumutage marju! Tehke moosi või kooki!), ja reedel sõime Neitsi Maarja Pühima Nime püha puhul kohalikku kitsejuustu (kitsepiim veel pole kohalik, aga neid meie usinaid sugulas-naabreid ei või iial teada – lambad, hobused ja mesilased neil juba on!) kohaliku pamplimoosiga! Eilne ristiülendamispüha läks küll reisimise nahka…

Kes mind teavad, neid ei üllata, et mõtlen juba advendi peale. Jõulude peale mõtlen muidugi aastaringselt (sain alles nüüd ise aru, kui sobiv pealkiri mu blogil on!). Ja enne muidugi mardid-kadrid… Aga praegu katsume ikka venitada seda suvejätku – kui need hiired meil nüüd päris üle varvaste ei hakka jooksma! Sügise päris algus on ju alles ees. Ja sellega koos ka sügisesed paastupäevad, lõikus ja suur pidulik Mihklipäev!

Sõitke lähimasse aeda, vaadake, kuidas õunad kannavad!

Advertisements