Playing-with-Baby-by-Richard-Sohn

Richard Sohn “Playing with baby”

Piiblilugemiste kuulamisega on väikeste laste emadel kirikus paraku enamasti nii ja naa. Kas valivad nagamannid hea hetke vingerdamiseks või tahab keegi süüa või pissile või oled ise laste kaasatoomise pärast nii pinges, et peamine palve kirikus on “palun ärge karjuge palun ärge karjuge appi ega me kedagi ei sega palun ärge karjuge”. (Kui nüüd juhuslikult peaks ekraani taga olema keegi, kes käib kirikus, aga kellel pole lapsi, siis olge head, tehke lapsevanematele teene, naeratage neile ja nende lastele, keda nad on soovinud Jumala juurde tuua – nad täidavad Issanda tahtmist ning vajavad ja väärivad palju julgustamist!)

Nii võib juhtuda, et liturgia ja lugemiste enda jaoks jääb.. ütleme delikaatselt, vähem mahti. Tänased lugemised aga lõikasid kuidagi erilise selgusega erksasse kohalolusse. Muidugi – olid ka isiklikult kõnetavad lugemised!

Tubli naine on palju enam väärt kui pärlid.
Kes leiab tema?
 

Ta mehe süda loodab tema peale
ja tulust ei ole tal puudust.
 

Kogu oma eluaja teeb ta mehele head
ja mitte kurja.
 

Ta muretseb villu ja linu
ning töötab virkade kätega.
 

Ta on kaupmehe laevade sarnane:
ta toob oma leiva kaugelt. 
Ta tõuseb, kui on alles öö,
ja annab oma perele rooga
ja määratud osa oma teenijaile.
 

Ta soovib põldu ja hangib selle,
oma käte viljast ta istutab viinamäe.
 

Ta paneb enesele vöö kõvasti vööle
ja teeb oma käsivarred tugevaks.
 

Ta märkab, et ta tulemused on head:
ei kustu öösel ta lamp.
 

Ta paneb oma käed koonlapuu külge
ja ta pihud hoiavad kedervart.
 

Ta avab oma pihu viletsale
ja sirutab vaestele mõlemad käed.
 

Võluvus on petlik ja ilu on tühine,
aga naine, kes Issandat kardab, on kiiduväärt.
 

Andke temale ta käte vilja
ja tema teod ülistagu teda väravais!

Õpetussõnad 30:01-20, 29-30

Ohhh… Et aastatuhandete vanune tekst võib olla selline palsam hingele.. Loen seda täna üha uuesti ja uuesti ja ikka täidab see tekst mind sooja innustuse ja rõõmuga!

Perenaise kutsumus – kui väärikas ja hea! Ehitada päevast päeva oma pere väikest paradiisi, kulutada end teisi teenides – jõudmata ühegi klantsajakirja kaanele, ühegi nõukogu juhatusse, ühegi erakonna esinumbriks. Päevast päeva samad väiksed vaevad ja õnnistused, osasaamine peaaegu igast oma laste lapsepõlve hetkest. Väike elu kodus, surematus laste südametes.

Meenub mõne aasta tagune ood “tagalat” hoidvatele emadele, meenub “Ema süda”, meenub lapsepõlvekodu argirõõmu enesestmõistetavus.

On ilus päikseline pühapäev. On ahjukana ja küpsetised. On kodu, on kirik, on pere. Väikese Joakimi sõnadega: “Kõik olemas on mul – õhupall ja tiiger.”

Evening
G.K. Chesterton

Here dies another day
During which I have had eyes, ears, hands
And the great world round me;
And with tomorrow begins another.
Why am I allowed two?

Advertisements