OLYMPUS DIGITAL CAMERAAdvendiga on nii Eestis kui mujal maailmas seotud palju erinevaid traditsioone. Lisaks muidugi igal perel omad. Nii ka meil. Kohe advendi alguses meisterdame igihaljad advendipärjad.

Minu lapsepõlvekodus oli alati üks ja seesama ilus kuivatatud samblaga pärg, mis koos jõuluehetega igal aastal kapi otsast alla võeti ja uksele pandi. Abikaasa peres aga tehakse ikka igal aastal uued, ja nii ka meil. Kui miskitpidi maaeluga seotud olla, on see loomulik!

Pärjad teeme kahte kohta – välisuksele ja lauale. Lauapärja sisse paneme küünlad, vastavalt soovile kas lauaküünlad või paksemad. Ikka neli küünalt – iga advendi pühapäeva kohta üks. Võib ka panna viis – viimane jõulude jaoks. Eestis on ilmselt tavalisem, et kõik küünlad on punased, meie aga paneme liturgiliste värvide järgi 3 violetset (patukahetsuse värv – advent kui väike paast) ja üks roosa (Gaudete – pühapäevaks ehk advendi keskmiseks pühapäevaks, mil Introit algab sõnaga “Gaudete” – rõõmustage!). Kui jõulude jaoks ka üks panna, peaks see olema valge. Advendi esimese nädalal põletame õhtusöökide ajal siis ühte küünalt, teisel kahte jne. Ja nädalaid loeme ikka pühapäevast ehk advendist alates!

Paljudes riikides on ka komme toas olev pärg kinnitada hoopis lakke. Maria von Trapp räägib nende pere traditsioonilisest pärjast, mille aluseks oli vist midagi hularõnga suurust… Noh, igaühele nende entusiasmi järgi! Kui lagi on madalam kui 3.8m (nagu meil), on see kindlasti ka väga ilus variant – riputada pärg nööridega laelambi vm konksu külge. Selleks, et sinna küünlaid ka kinnitada (küll küllale!) peaks pärjal muidugi ilmselt metallist alus olema, mida meie kaubandusvõrgust vaevalt et saab…

jõulupärgPärgade tegemine ise on väga lihtne. Kõigepealt tuleb paindlikest kasevitstest keerata kokku aluspärg – nagu ikka pärga tehakse, ikka järgmist oksa eelmise ümber keerates. Siis kinnitada see niidi või traadiga ja siis okaspuu oksad ümber põimida. Siin on väike dilemmakoht – kuuseoksad muidugi lõhnavad imeliselt, aga pudenevad jubedalt. Mõelge Kolmekuningapäeva-aegsele jõulupuule ja siis meenutage, et erinevalt advendipärjast seisab see vees! Toas laual seisev kuuseokstest pärg heidab aastavahetuseks juba iga väiksema lauale antud müksu peale hea peotäie okkaid maha. Niisiis, kui kuuske tuppa ei too ja lõhna ikkagi tahaks, võib selle advendipärja ju kuuseokstest teha, aga siis tuleks ta kindlasti suurele kuumakindlale alusele panna, et pärast oleks lihtsam okkaid välja visata. Õuepärgadega on teine lugu, aga meie välisuks on ka soojas trepikojas, niisiis tegime sel aastal pärjad.. eee… mingist muust igihaljast taimest (on see lehis?! appimaeitea!) ja lõhna tarbeks toome vahetult jõulude eel kuuse. Meie pere ajaloo esimese päris oma jõulupuu!

Okaspuu või muu igihalja taime okste aluspärjale põimimiseks tuleb võtta tugevat okstega võimalikult sarnast värvi niiti ja selle ots aluspärja külge siduda. Okaspuu oksi lisades keerad siis iga oksa alumise otsa ümber paar ringi niiti. Iga järgnev oks tuleb asetada osaliselt eelmise peale, et rootsukohti näha ei jääks. Viimase oksa peale ulatab siis juba esimese roheline osa. Kontrolli aeg-ajalt ka, et oksi oleks igal pool enam-vähem ühepaksult – et ei tekiks hõredaid kohti.
Minu pärjad näevad põimimise käigus suhteliselt tuustjad välja, lõpus käin siis ühe ringi veel niidiga üle, et jääks ühtlasem ring.

Kui pärg põimitud, jääb vaid kõige lihtsam ja loovam osa – kaunistamine. Lauapärjale küünalde juurde ei maksa väga palju kergesti süttivaid elemente lisada, aga õuepärjale võib muidugi kõike panna. Võibolla oli mõni pärjas kasutatud oks käbiga? Väga ilus! Ekstravagantsemad võibolla värvivad spreiga kuldseks. Meie tavaliselt punasest lindist kaunistamisel kaugemale ei jõua, aga trepikojas on möödunud aastatel tõeliseid kunstiteoseid näha saanud.

Advendipärg jääb jõulupärjaks teisenenuna (jõulude saabudes võib näiteks panna kaunistusi juurde!) lauale jõulukaunistuste kokkukorjamiseni ehk Kolmekuningapäevani. Kui õuepärg eriti ilus välja tuli ja hästi säilib, võib seda aga pidada ka jõuluhooaja lõpuni, milleks traditsiooniliselt on peetud küünlapäeva.

Advertisements