Kneeling Santa 3Üks üllatavalt tuliseid vastakaid arvamusi esilekutsuv teema advendi- ja jõuluajal on nn “Jõuluvana küsimus” – kas tuleb üks väga vanaisa moodi onu ja kuulab salme või ei. Või siis lihtsalt kuskohast kuuse alla kingid tulevad.

Kõigepealt peaksin rõhutama, et ma ei kirjuta täna selleks, et üht või teist nägemust ja peretraditsiooni hukka mõista või heaks kiita. Minu arvamus on, et jõuluvanandus-päkapikundus ei ole midagi, mis iseenesest oleks kristlusega vastuolus. Radikaalsemad evangeelsed kristlased poleks minuga nüüd ilmselt nõus – tõesti, Jõuluvana Piiblis ei ole – aga katoliiklus on alati olnud kohalikke traditsioone salliv, omaksvõttev ja ümberkujundav konfessioon. Pealegi oli (on!) Püha Nikolaus reaalselt eksisteerinud (eksisteeriv!) isik ning tema heldusest inspiratsiooni saanud jõuludeaegne kingituste jagamine ilus komme. Ma ei näe põhimõttelist põhjust, miks Jõuluvana või päkapikud ei võiks Jeesuse sünnipäeva puhul kingitusi tuua.

Üks põhimõtteline keerukus siiski on – lapse usaldusega mängimine. Võibolla tundub see nüüd tõelise tähenärimisena, aga vale on vale, olgu kuitahes kahjutu või tähtsusetu. See on printsipiaalne osa. Lisaks püüame ju siiski õpetada lapsi ka tegude, mitte ainult sõnade kaudu. Kuidas ma siis ütlen, et valetada ei tohi, ja samas räägin päkapikkudest? Ja mis saab lapse vajadusest olla kindel, et kuuleb oma vanemate suust ainult ja ainult tõtt?

Ma ütlen kohe ära – minu lapsepõlvekodus käisid päkapikud kogu advendiaja ja tõid ka kingid kuuse alla ja keegi meist lastest jõuluvana tõelise identiteedi avastamisega seoses mingit traumat üle ei elanud. Tõenäoliselt kasvavad lapsed päkapikkudest enamasti välja sama valutult kui muudest muinasjuttudest. Sellegipoolest on see mäng mulle ebamugav. Ei vabandust, siiski, valetada lihtsalt ei tohi ju!!

Minu vanem laps on kaheaastane, aga nagu näha, olen ma selle jõuluvana-küsimuse üle juba tubli tükk aega juurelnud. Ma ei taha oma lastelt võtta seda toredat muinasjutulisust (mille kasuks on muide väga ilusasti kõnelnud ka suur apologeet G. K. Chesterton, vaata tsitaati selle postituse lõpus), ega taha ka selle muinasjutulisuse nimel lapsi petta. Õnneks olen leidnud ka paar lahendust.

Üks võimalus on teha jõuluvanatamist-päkapikutamist, kuni laps ise küsib, kas jõuluvana on päriselt olemas. Ja siis vastata ausalt. Kuskilt lehelt kunagi lugesin näidisvastust: “Ei, kullake, see on lihtsalt selline lugu, mida väikestele lastele räägitakse. Tegelikult panevad kingid jõulupuu alla sinu ema ja isa, aga kas see, et sul on vanemad, kes sind armastavad, pole mitte parem kui kõik maailma päkapikud ja jõuluvanad?”.

Ja on meie praegune lahendus: öelda, et kingid tõid kuuse alla päkapikud ja kui laps küsib, kes need päkapikud on, siis öelda… et see on saladus. Natuke nagu lati alt jooksmine? No ja mis siis. Pealegi, miks ma ei võiks ennast päkapikuks nimetada? Ma arvan, et võin küll. Muidugi, kui laps on juba vanem ja kuidagi ei taha selle vastusega rahule jääda, siis lõpeb see variant samuti nagu eelmine – täie tõe avaldamisega.

Katoliiklastena elame niigi teistmoodi kui paljud meie tuttavad ja ma ei tahaks päris kõiges vastuvoolu ujuda, liiatigi võivad lapsed pettuda, et neile seda toredat päkapikumängu ei lubata. Sellegipoolest on selles teemas meie jaoks veel üks viimane aga – advendiaegne päkapikutamine. Meie lapsed on praegu väga väikesed, aga tulevikus saab advendiaeg ka nende jaoks olema aeg, kus jõuludeks valmistused natuke millestki loobuda. Seetõttu tundub mulle lihtsam üldse mitte alustada igapäevase maiustamise kombega, mis traditsioonilise advendiajaga risti vastu käib. Ja siin on mul jälle üks kompromiss – päkapikud käivad meil advendiaja pühapäevadel ja praegu mõtlen tõsiselt, kas nad äkki ei võiks käia ka kõigil jõulupäevadel – see tähendab siis kaheteistkümnel päeval alates 25. detsembrist ning lõpetades millegi üsna pidulikuga Kaheteistkümnendal ööl ehk ööl enne Kolmekuningapäeva.

Tundub üsna aus vahetuskaup, või mis?

Tegelikult huvitaksid mind selle postituse juures eriti kommentaarid! Kui Sul on aega ja mahti, kirjuta, palun, kuidas Sinu peres päkapikumajandus käis või kuidas korraldad/plaanid korraldada seda oma lastele. 

Advertisements