liturgiline aastaringHea sõbranna ja kaasvõitleja H ütleb, et paastub igal aastal pärast Lihavõttepühi. Mälestades järjekordse paastu eesmärkide luhtumist ja püüdes kontrolli alla saada pühade ajal tekkinud ohjeldamatut maiustamist ilmselt. Sest paastu eesmärgid luhtuvad kindlasti. Inimene on nii nõrk!

Jõuluaegsel ohjeldamatul maiustamisel mõtlesin mina ka, et appikene, andke paastu! Nii hea meel oli, et see sel aastal nii ruttu tuleb. Aga siis saad ikka tavaelu järje peale ja Septuagesima tuleb nii ootamatult – nii ootamatult.

Septuagesima on kirikuaasta traditsiooniline osa, kolm nädalat, mil valmistutakse Suureks Paastuks. Üks aspekt sellest on niisiis puht füüsilis-praktiline. Vanasti tähendas paastuaeg ikka, noh, paastumist, toidukoguste ja sageli ka tarbitavate toitude miinimumini piiramist ja igaüks teab, et seda üleöö teha ei ole tark. Ortodoksi kirikus on vist tänini nii, et ühel nädalal kaob menüüst liha, järgmisel piimatooted jne. Täna on Katoliku Kiriku nõuded paastuajale märksa lõdvemad, see tähendab ühtlasi, et paljus jäetakse katoliiklastele vabad käed. Kõik peavad ise leidma, kas piirduvad Kiriku nõutud miinimumiga või ohverdavad enamat. Mingi loobumine, askeetlikum elu, suurem süvenemine vaimuelus on igatahes asjakohased. Sellest kirjutan hea meelega lähiajal pikemalt.

Teine Septuagesima aspekt on südametunnistuse katsumine. Seda kolme nädalat enne paastuaega võiks (ja oleks kasulik!) pidada omamoodi pihipeegli-hooajaks. Mõelda sügavamalt oma loomusele, leida oma põhilised kiusatused ja vead, kohad, mis vajaks parandamist, lüngad teadmistes, mis tahaks täiendamist, pimedad nurgad, mis tahaks valgustamist. Mul on tegelikult päris kahju, et Septuagesima on Kirikus muutunud pisut obskuurseks ajaks – ilma selleta on “oih, juba tuhkapäev”, ja paanika, et ah appi, mis mu paastu fookus ongi. Paast on, nagu kõik teisedki hooajad, antud meile vahendiks, mille kaudu jõuda Jumalale lähemale. Aga selleks peab neid ikka teadlikult kasutama ka.

Niisiis pihipeegel, enesele ausalt otsa vaatamine, paastueesmärgid. Viimased on mul laiemas laastus juba koos ja nende kokkuseadmine väärib ka eraldi postitust. Aga selleks nädalaks – näksimisest loobumine, söömine ainult kolmel söögiajal. Järgmisel lähme lõunakohvi kallale. Või noh… ülejärgmisel kindlasti.

Advertisements