Book of Hours Valencia, c_ 1460_ Vellum, 167 leavesSeptuagesima pühapäeval postitas Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja Enn Auksmann oma Facebook’i lehel valiku küsimusi paastuajaks valmistumiseks, mis kenasti võtavad kokku paastuaegse elu orientiiride kontrolli:

– Kuidas on lood minu igapäevase palveelu ja pühakirjalugemisega?
– Milline on üleüldse minu igapäevane ajakasutus?
– Kas on midagi, millel ma olen lasknud oma elus liiga tähtsaks muutuda, mida tuleks piirata või millest tuleks koguni loobuda?
– Mis on see, mida olen oma elus pidevalt edasi lükanud, kuigi peaksin olema selle juba ammu ära teinud või ette võtnud?
– Millised on minu suhted teiste inimestega? Kas on asju, mis tuleks kindlasti ära klaarida? Mõned vanad võlad, mis oleks vaja ära õiendada? Mingid ammused solvumised või solvangud, kaugenemine kellestki, kes on mulle tegelikult väga kallis ja tähtis?
– Ning viimaks: millised konkreetsed paastureeglid ma tahan ja suudan endale sel aastal kehtestada?

Nagu eelmises paastuteemalises postituses mainisin, käib paastuaja juurde just selline oma elu, eesmärkide ja harjumuste aus hindamine, püüdega kasutada paastuaega selleks, et kasvada paremaks inimeseks.

Paastuajal võiks loobuda mõnest mugavusest, mõnest meelelahutusest. Kaaluda, kas ehk ei mängi televiisor, internet või sotsiaalmeedia meie elus liiga suurt rolli. Mõtiskleda, kas me pole ehk tunnist tundi minutist minutisse aheldatud tehnoloogia külge. Või on meil muid harjumusi, kuhu kulutame mõtlematult liiga palju väärtuslikku aega?

Säästetud aega aga oleks sobilik kasutada heale vaimulikule kirjandusele. Maria von Trapp soovitab oma raamatus “Around the Year with the Trapp Family” valida paastuaegset lugemismaterjali kolmes kategoorias: midagi mõistusele, midagi südamele, midagi hingele. Esimesse kategooriasse soovitab ta valida kvaliteetseid akadeemilisi raamatuid Kiriku ajaloost või õpetusest, teise kategooriasse mõnd julgustavad biograafiat või hagiograafiat (pühaku elulugu) ning kolmandasse vaimulikku klassikat – midagi, mis toetaks meie spirituaalset arengut ning vastaks mingile vaimulikule vajadusele, mida eneses hetkel tunneme. Orientiiriks väga sobivad soovitused minu arvates! Samas peab muidugi arvestama, et vastavalt perekonnaseisule, kutsumusele, isikulistele eripäradele ja üleüldisele elukorraldusele on inimeste võimed ja võimalused lugemiseks väga erinevad. Mõni jõuab ehk igast kategooriast lugeda mitu raamatut, teine vaid mõne brošüürikese. Lisaks ei ole Maria von Trapi pakutu muidugi ainus võimalus kirjandust valida.

Tegelikult lugeda iga päev natukenegi Pühakirja – see on kõige õilsam ja sobilikum. Muu lugemine on kõik sellele lisaks.

Ja muidugi palve. Paastuaeg on väga sobiv, õppimaks lõpuks pähe mõnd traditsioonilist palvet, mille lugemiseks kirikus alati voldiku abi vajad, ja sisseseadmaks mõnd igapäevast palveharjumust. Söögipalve, hommikupalve, õhtupalve, Angelus, roosipärg… Traditsioonilisi palveid, mis võiksid käia katoliiklase igapäevaelu juurde, raamistades tema päeva, on üksjagu.
Vahest sügavaim neist on osaleda mõne tunnipalvusega (või osaga sellest) Kiriku lakkamatus ööpäevaringses palves, mis lähtub igapäevasest Missaohvrist, sidudes kõik päeva tunnid Armulaua sakramendi ja Kristuse ohvriga. Palvetada osa Officiumist ehk iga paari tunni tagant peetavatest tunnipalvetest tähendab palvetada koos kogu Kirikuga, astuda korraks Kiriku palvete lakkamatult voolavasse jõkke, hingata Kirikuga ühes rütmis. Võibolla kunagi suudan täielikumalt hoomata selle katoliikliku elu osa jalustrabavat ilu.

Paastuaeg algab juba kolmapäeval. Olete valmis?

Advertisements