Paastuaeg saabub järjekindlalt igal aastal ning selleaastane on minugi jaoks juba mitmes, ometi tekib igal aastal tuhkapäeva paiku tunne, et tegelikult ei valitse katoliiklaste seas just suurepärane ettekujutus sellest, mida täpselt siis ikkagi tohib süüa ja millal. Seetõttu tundus mulle asjakohane üks kord asi korralikult selgeks teha ja ka kirja panna. Et oleks, kust järgmisel aastal järele uurida, kui kõik jälle meelest läinud on.

Kuivõrd meie ise ja meie lähim perekonna- ja sõpradering paljuski traditsioonilise riituse vaimus hingab, toon ära nii praeguse kui ka enne 60ndate aastate reforme kehtinud korra.

Nagu ma ühes postituses juba mainisin, kehtib Suure paastu ajal (ja mitte kogu aeg ja samaaegselt!) kaks erinevat praktikat: paastumine ja lihast keeldumine.

Paastumine

Nagu isa Vello Salo Quinquagesima pühapäeva teadetes tabavalt ja lihtsalt ütles, tähendab paastumine, et kõht süüakse täis vaid ühel korral päevas. Sellele korrale võib lisanduda kaks väikest einet, mis kokkuarvestatuna ei anna kokku põhieine kogust. Paastuma on kohustatud kõik üle 18 (vana korra järgi 21) ja alla 60 aasta vanused katoliiklased. Loomulikult on ka erandeid: haiged, väga vaesed, rasedad ja imetavad naised, raske töö tegijad. Erandi kinnitamiseks tuleks pöörduda oma vaimuliku juhendaja või lihtsalt mõne preestri poole.

Paastumine seab piirangud toidu kogusele, mitte aga toidu koostisele. Paastupäevade põhieines on lubatud kõik lihatooted, samuti tohib süüa ühe eine osana nii liha kui kala.

Praegu kehtivas Kirikuseaduses on paastupäevi kaks: tuhkapäev ja Suur reede.
Reformieelses korras olid paastupäevad kõik Suure paastu päevad, välja arvatud pühapäevad (ja lisaks veel mõned Kirikuaasta päevad, nagu näiteks kõigi aastaaegade paastupäevad (Rogation days), ja nelipühi, taevaminemispüha, kõigi pühakute päeva ja esimese jõulupüha vigiilid).

Lihast keeldumine

Lihast keeldumine pikka selgitust ei vaja, sellegipoolest võib tekkida küsimus puljongiga. Puljong (ja pannikaste) on lubatud, liha sisaldavad supid ja kastmed aga mitte. Sama kehtib loomsete produktide nagu munad ja piimatooted kohta, samuti võib kasutada searasva. Liha keelatud, lihamahlasid ja -rasvu sisaldav toit mitte. NIPP! Järgmine kord tehke vastlapäeva hernesupp lihavaba ja serveerige suitsuliha eraldi, siis saate jääke ka tuhkapäeva põhitoidukorral tarvitada!

Lihast keelduma on kohustatud kõik üle 14 (vana korra järgi üle 6-8) aastased katoliiklased. Raske töö, haiguse jne erandid kehtivad siingi.

Lihast keeldumise päevad on tänase korra järgi kõik paastuaja reeded (välja arvatud suurpühad).
Vana korra järgi on paastupäevad kõik paastuaja kolmapäevad ja reeded, lisaks ülalnimetatud paastu- ja vigiilipäevad ning kõik Kirikuaasta reeded (välja arvatud suurpühad).

Niisiis paastuaeg ei tähenda lihast loobumise aega, vaid paastumise aega mõnede lihast keeldumise päevadega.

Muidugi jäävad isiklikud paastu eesmärgid ja terveks paastuajaks lihast loobumine on paljude jaoks sobiv vabatahtlik ohver. Sellegipoolest peame meeles pidama, et kohustust selleks ei ole (va. ettenähtud päevad).

Et asi veelgi selgem oleks, meisterdasin väikese tabeli ka. Pane või seinale.

Paastumise ja lihast loobumise reeglid katoliiklastele

Päev

Täna kehtiv Kirikuseadus

Reformieelne Kirikuseadus

Tuhkapäev ja Suur reede

Paast ja lihast keeldumine

Paast ja lihast keeldumine

Paastuaja reeded

Lihast keeldumine

Paast ja lihast keeldumine

Paastuaja kolmapäevad

x

Paast ja lihast keeldumine

E, T, N, L paastuajal

x

Paastumine

Paastupäevad (K, R, L pärast paastuaja esimest pühapäeva)

x

(reedel lihast keeldumine)

Paast ja lihast keeldumine

Lisaks:

Kõik kirikuaasta reeded

x

Lihast keeldumine

Kirikuaasta paastupäevad*

x

Paast ja lihast keeldumine

Nelipühi, taevaminemispüha, kõigi pühakute päeva ja esimese jõulupüha vigiilipäevad

x

Paast ja lihast keeldumine

*Kirikuaasta paastupäevad (Rogation days) on looduse aastaringile vastavad ja sellega seotud paastupäevad – kolm päeva neljal korral aastas. Täpsemalt siis kolmapäev, reede ja laupäev, mis järgnevad (1) paastu esimesele pühapäevale, (2) nelipühile, (3) 14. septembrile ja (4) 13. detsembrile. Vana korral järgi olid need päevad niisiis paastu ja lihast keeldumise päevad ning ühtlasi ka päevad, kus eriliselt palvetati elatisega – põlluharimisega – seotud intentsioonidega. Toimusid protsessioonid, õnnistati põlde, paluti künni, külvi, saagi, lõikuse eest. See vana komme on katoliikliku kogukonna linnastumisega jäänud peaaegu unustuse hõlma, aga minu arvates väärib avastamist kõigi poolt, kes vähegi maaeluga või millegi kasvatamisega seotud. Kõigi eestlaste poolt, ühesõnaga! (Ja eriti käib see jutt, nagu ikka, minu enda pihta.)

Huuuuh, nüüd sai küll hirmus spetsiifiline, mis? Ehk tuleb kellelegi kasuks.

Advertisements