img_4167

Esimese Ülestõusmispüha hommiku magusalaud armsa H juures

Ah, armuline liturgiline ajaarvamine! Võiks arvata, et olen selleaastases pühademöllus lootusetult maha maganud võimaluse Lihavõtetest blogis kirjutada, aga kus sa sellega – pühad kestavad veel tubli mitu nädalat! Hakka või uuesti pashat tegema!

Ülestõusmispühad on kristliku aastaringi tähtsaimad pühad. Mulle tunduvad nad olevat ka aastaringi kõige nõudlikumad pühad. Ei ole eriti keeruline oodata väikese lapsukese sündi südatalvel – nii otseses, igapäevases, vaimses kui ka puhtkujundlikus plaanis. Rõõm väiksest lapsest, lootus pääsemisest, lubadus maailma uuekssaamisest, valguse sünd kesk pimedat talve… Kõik see äratab väga loomulikult inimeses pühalikku rõõmu. Parafraseerides Sebastiani tegelaskuju Evelyn Waugh romaanis “Tagasi Brideshead’i”: härg ja eesel ja Neitsi ja lapsuke – what a lovely idea. Aga Lihavõtted, kõik see, mis tuleb läbida, et üldse Lihavõteteni jõuda… Piinamine, kannatus, ebaõiglus, alandus, surm. Ja seejärel ihuline surnuist ülestõusmine, taevasseminek.. Usk Ülestõusmispühadesse on see, mis teeb kristlase – “Me oleme Ülestõusmispühade rahvas” (Püha Johannes Paulus II) ja usk Ülestõusmispühadesse peaks välistama igasuguse usuleiguse. Oli üks Jeesus, kes suri kogu maailma ja minu pattude eest, tõusis siis surnuist üles ja läks Isa juurde Taevasse, aga mind see ei kohusta eriti millekski? Või minu peamise paastumõtiskluse ainetel oleks õigem öelda “mind ei inspireeri see millekski?”

Seepärast on Ülestõusmispühad ühtlasi ka kõige ekstreemsemad pühad. Kolmetunnine Missa keset ööd üüratupika kõigi pühakute litaaniaga (enne arusaamatu, aga katoliiklasena võibolla mu lemmikosa kogu liturgiast!), Paasatule eskordiga kojusaatmine, öine pidulaud paari külalisega, ärkvel imik ja väike kella kolmene dessertvein, kaks tundi und, viis erinevat pashat, maasika-kitsejuustu salat aprillis, lõputu lauasistumine vaheldumisi magamatusest ja magusa üledoosist läikiva südamega, Missad, juubeldused, kamraadlus ja rõõm.

Oleme Ülestõusmispühade rahvas ja halleluuja on meie laul.

-Püha Johannes Paulus II

Edasistel nädalatel möll vaibub, jätkub argielu, aga paasaküünal on ikka laual ja surnuist ülestõusmise kaardike ikoonilaual ja kahepoolesele tuleb mõnikord rõõmuga meelde, et Jeesus tuli tagasi.

Resurrexit sicut dixit. Alleluia.

Advertisements