HolyCommunionTänane Corpus Christi ehk Kristuse Pühima Ihu ja Vere suurpüha on tänu isa Vello Salole ja Pirital kogunevale koguduseosale kujunemas üheks aasta pidulikumatest pühadest. Kui hea ja õige! See on selline pühapäev, kus lapsed pannakse riidesse ja sõidetakse kohale pool tundi enne Missa algust – et baldahhiinikandjast isa saaks teha väikese sisseelamisproovi. Kus kogemata satub kaasa lumivalge kleit pisut-üle-aastasele, mis osutub ülimalt asjakohaseks komplimenteerides kirikus aukohal istuvate ja protsessioonis Sakramendi ees käivate (roosiõisi viskavate!) igas vanuses poiste ja tüdrukute kleite-kostüüme ja keepe. Kus Missa algab trompetitega, kõigi pühakute litaania saatel toimub vana kloostriosa läbiv protsessioon (ka trompetitega!), põlvitamisega asfaldil ja kruusal, millest keegi hiljem juttugi ei tee, rääkimata kurtmisest; ning tuleb nagu korraks meelde, Mis või Kes seal tabernaaklis elab. Pärast Missat katavad nunnad sel ülipidulikul puhul eriliselt uhke laua suupistete, tordi ja topsijäätistega ning kõigi meeleolu tabab kõige paremini kirikulise kirjeldus, kes võrdles seda pulmalauaga. Mis vaim küll inspireeris teda nii tabavateks sõnadeks?! Teadagi, mis!

Miks on kõik see väline nii tähtis – kõik see pidu ja paast ja rituaal ja traditsioon? Sest nii jagub midagi ka neile, kes püüavad laualt pudenevaid raasukesi – mõistuse-eelsetele, nende vanematele, vaimus vaestele, nõrgausulistele. Peaaegu-kolmeaastase sõnadega: “Mammi, see on kirik, millel pole katust peal! Nii tore!” Meie Corpus Christi pühapäev on täiesti teist värvi, lõhna ja olekut kui teised pühapäevad. Seetõttu saavad sellest osa ka need meist, kes Pühakirja lugemisi jälgida ei suuda või neid (veel) ei mõista, riitust ei tunne ega jaksa pühalikku püsti-istuma-põlvili talitust kaasa teha. Kõik võrdse väärikusega Kiriku liikmed, kõik võrdselt oodatud ja osalised – lihtsalt igaüks oma mõõdu järele.

Reetsin tänasele kantorile Jaan-Eik Tulvele, et pühadel nagu täna ootan eriliselt helikandjat Vox Clamantise Armulauamüsteeriumi-keskse prantsuse kavaga, aga temal paraku jäi üle vaid ootusega liituda – pole interpreedi teha, millal tema pingutusest kõrvaga kuulatav vili saab. Minge kuulake hingematvat näidet, siis saate koos meiega oodata.

Ja siis kuulake tervikuna näiteks sellist sügavat päevakohast mõtisklust:

O magnum mysterium!

P.S. Möödunudaastast mõtisklust tänasel kirikupühal võite lugeda siit.

Advertisements