helenaEile sattus mulle kätte leheke “Little Oratory” lugemise ajal tehtud märkmetega ja sealt mõte, et mitte inimene ei ole tehtud aja jaoks, vaid aeg inimese jaoks. Et aeg on kingitus ja vahend süvendada maailmatunnetust, mõistmist, suhet Jumalaga. Niisiis küpsetasin silmagi pilgutamata täna hommikul eilse Püha Helena päeva puhul koogi, mille koostisosad juba kaks päeva külmkapis oma järge ootavad. Niisugune elutempo on praegu – kõige lihtsama hapupiimakoogi õnnestumiseks on vaja kahte päeva ja õnnekombel üle pika aja sülle langenud rahulikku ja pikka ööund.

Naljakal kombel aga ei paistnud seejärel meie muidu katkemiseni inimestega täidetud talus kedagi, kellega hilinenud pidusöögi kõrvale natuke kohvitada (ja tavalisel juhul, oleks leidunud isegi nimepäevaline ise!)! Aga ustavaid alamõõdulisi on mul ju peaaegu alati käepärast – seltsiks ja morsi mahaajamiseks ja kisaks ja natuke koogisöömiseks ka

***

Püha Helena on üks neist kujudest, kes peaks mannetult suud maigutama jätma kõik, kes tahaks midagi inetut öelda Kiriku ja tema suhtumise kohta naistesse. Rooma keisri Constantinuse ema, kelle poja valitsusajal (ja suuresti ka tema enese mõjul) sai kristlusest Rooma riigiusk ja Lääne tsivilisatsiooni alus. Helenat peetakse Kristuse Tõelise Risti leidjaks ning teda hoitakse au sees lisaks Katoliku Kirikule ka idakirikus ja anglikaani kirikus.

Advertisements