Meil on peres praegu selline aeg, et ideedest (isegi ei nimetaks neid plaanideks) realiseerub kaduvväike protsent, või õnnestub korda saata midagi, mis üldse plaanis ei olnud. Nii ma korrastasingi täna (nagu ikka ja jälle) laste riideid ja advendipärja alusest kaugemale ei jõudnudki. Esimese advendi hommikul niisiis pärga uksel ei ole, aga ehk jõuab päeva jooksul selle vähemasti valmis teha.

Kui leidub mõni lugeja, kes samuti sooviks pärga punuda, aga täpselt ei tea, kuidas, siis eelmisel aastal kirjutasin sellest lähemalt.

Ja JÄRGMISEL aastal muretsen advendieelseks laupäevaks mõned säraküünlad. Kui täna see mõte tuli, oli juba õhtu, ja lapsed sülle kleebitud või vannis – võimatu poodi minna. Niisiis sel aastal jäi tähistamata, aga tegelikult on täna liturgiline vana-aasta õhtu (kirikuaasta algab esimese advendiga). Võibolla kunagi tulevikus istume tänasel õhtul laua ääres, sööme kooki ja põletame säraküünlaid ja loosime algavaks aastaks kõigile pereliikmetele pühaku ja valime perepühaku ja peremoto ja siis peseme lisaks päeval juba tehtud suurpuhastusele veel kõik nõud ka ära.

Täna aga piirdume aasta lõpu puhul vanemate laste piduliku puhtakspesemisega. Asi seegi.

Advertisements