OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Meie ikoonilaua jõulusõim

Üks ilus advendiaegne komme, mis peaaegu kogu kristlikus kultuuriruumis au sees on, on jõulusõim. See on suurematest või väiksematest kujukestest koosnev pildike, millel on kujutatud Jeesuslapsukest Neitsi Maarja ja Püha Joosepiga, lisaks traditsioonilised eesel ja härg, mõni ingel, kolmekuningapäevast alates ka kolm tarka. Mõnes kohalikus traditsioonis asetatakse sõime äärda ka karjused, veel loomi, siis juba külarahvas ja igasugu unts-antsakad, kuni saadakse väiksemat (või suuremat!) sorti küla. Tallinnas restoranis Pulcinella on üks niisugune – just eile arutlesime, et kas seal see keskne stseen ikka ka on kõigi valgustatud pizzeria- ja päris veega purskkaevukujukeste vahel.

Leia pildilt Püha perekond!

Leia pildilt Püha perekond!

Igas riigis on kujukesed iselaadsed – on väiksemaid ja suuremaid, kõiksugu materjalidest ja kõiksugu esteetikale vastavaid. Paljude puhul on natuke asja tundes peale vaadates võimalik mõistatada, kas tegu on näiteks itaalia või prantsuse jõulusõimega, ja millise alamjaotusega vastava riigi traditsioonidest. On linnasid nagu Naapoli ja Marseille, mis on lausa sõimekujukeste meistrite pealinnad; on ilmakuulsaid meistreid ja tuntud vabrikuid.

Lisaks on tore komme kujutada sõime kujukesi kohalikus rõivas – seda võib palju näha näiteks saksa ja prantsuse meistrite puhul. Kui tore oleks eesti rahvarõivastes Püha Perekond (no olgu, Joosep vast mitte päris põlvpükstes…)

Ladina-Ameerika terrakotast jõulusõim

Ladina-Ameerika terrakotast jõulusõim

Kogu selle jutu juures tundub lausa narr, kui raske on Eestis üht ilusat jõulusõime leida! Aastaid hoidsin pühade paiku silmi lahti, ja lõpuks vandusin alla ja tellisin välismaalt. Ühe saime veel juurde viimase Rooma-reisi suveniirina. Naljakas küll, aga välimuse järgi otsustades pärineb see vist Tšiilist!
Võimaluse korral pannakse jõulusõim advendiajaks välja ilma Jeesuslapsukesega ning asetatakse viimane sõime jõuluõhtul. Meie sõimes on lapsuke küll kogu aeg, aga mitte sõimes, vaid – vaadake lähemat – emaüsas!

Tore lastega järgitav komme on ka panna mingisse tuppa päris sõim. Lastel on siis võimalus kogu advendi jooksul iga heateo eest õlekõrs või seda sümboliseeriv lõngajupp sõime asetada, et teha oma lahkuse- ja armastusega Jeesuslapsukese aset pehmemaks. Maria von Trapp kirjeldab oma raamatus, kuidas nende pere jõuluõhtul piduliku protsessiooniga lauldes kõigist maja tubadest läbi käis, misjärel väikseim lastest sai Jeesuslapsukese sõime asetada.

See kõik on ilusaks meenutuseks jõulude keskmes olevast peagi saabuvast rõõmsast sündmusest – et advent ei tähendaks ainult päkapikke ja piparkooke. Lapsukese tühja aset vaadates meenutame enestele, et peaksime samuti valmistama – puhtaks ja ilmakärast tühjaks tegema – oma südant. Jõulusõim ärgitab meid elama rõõmsas ootuses.

***

Kes lugejatest pealinnas elab või mõnikord sinnakanti satub, siis sel advendi- ja jõuluajal võib haruldasel kombel näha väga palju jõulusõimesid. Nimelt on vanalinnas Vene tänaval Vanalinna Hariduskolleegiumi eestvedamisel ja tänaval tegutsevate äride koostööl avatud jõulusõimede tänav ja erinevad jõulusõimed kaunistavat seal pea kõiki tänava vaateaknaid. Mina ise pole sinna veel jõudnud, aga kuuldavasti pidi väga ilus olema. Ehk tuleb veel lund ka, see oleks kirsiks tordil. Astuge kindlasti sisse ka Vene tänava vene kiriku poolses otsas asuva Peeter-Pauli katedraali hoovi, kus on iga-aastaselt üleval muljetavaldavalt suur jõulusõim, mis pealegi veel pühadele kohast muusikat mängib. Jõulusõimede tänav jääb avatuks vähemalt selle aasta lõpuni.

Advertisements