Tõesti, Ta on üles tõusnud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Meil tundub sel aastal pühadeoktaavi ehk kaheksapäevaku pidamisega eriti vähe muret olevat. Mune on külmkapis rohkem kui ideid, mida nendega teha, ning ka pashavarude kahanemistempos pole midagi ärevusttekitavat. Pühad võivad kesta.

On olnud õnnis viljakas paastuaeg ja väga rahulik pühade kõrgpunkt. Reedel võimaldas resideeruv beebi rahulikku liturgialviibimist, laupäeva viisime läbi absoluutses täismahus, ja hing jäi ka sisse! Varasest äratusest ja hommikupalvusest munade värvimise, saja toimetuse, küpsetamise, katmise, pakkimise ja pereisa puhul ka kirikuskäimise kaudu öiste külaliste äraminekuni võis lugeda täpselt kakskümmend üks tundi, aga see oli kenasti tasakaalustatud kellakeeramise, ühe-kahe tunnise “ööune”, piduliku hommikusöögi, Missa ja külaliste vastuvõtmisega pühapäeval. Korraks isegi tekkis küsimus, et kas meil äkki pole selliseks programmiks juba liiga kõrge iga ja/või liiga palju liiga vara ärkavaid lapsi, aga kokkuvõttes oli kõik nii ilus ja isegi süda ei olnud niiväga paha pühapäeval! Oleme siis Ülestõusmispühade rahvas või ei ole?! Pidu olgu ikka taevani.

Õnnistatud pühi!

 

 

Advertisements